10. päev “Naturaalne flow state”

“Jõudu tarvis!” Nagu ütleb Eesti vanasõna.

Täna oli Looviku arenduse teine päev. Saavutasime palju, vähemalt endale tundub nii. Lõpuks hakkasid siiani võimatuna näivad küsimused lahenema ning uskuge või mitte, meie plaan hakkab ilmet võtma.

Töötasime nagu sipelgad – tänase päeva eesmärgiks oli konkretiseerimine ja seoste loomine. Tiit Urva organisatsioonisisese arengu õpituba andis meile ülevaate loomuliku arengu struktureerituse põhimõtetest. Lihtsalt öeldes saime aru, et kõik organismid arenevad umbes-täpselt sama skeemi alusel. Kandsime loomulikud arenguetapid üle eraldiseisvatele, kuid koos toimivatele organismidele, alustades inimesest liikudes grupi koostööni ning sealt edasi Looviku kui organisatsioonini. Ehitasime kolmekorruselise arengutsükli, mis inimesi ja ideid seoks.

***

As the Estonian saying goes “jõudu tarvis” (*used as a response when someone wishes you strength; means that strength is needed)

Today was for developing Loovik. We achieved a lot, at least we think so. At last, questions that seemed impossible started to get answers, and believe it or not, our plan is staring to take shape.

We worked like ants – today’s goal was concretizing and making connections. Tiit Urva’s workshop on the evolution of an organisation gave us an overview about the structure of natural development. Simply put, we understood that each organism’s developement is based on the same fundamental scheme. We carried the development phases over to organisms that are seperate, yet working together, starting from individuals, to teamwork, to Loovik as an organisation. We constructed a three-storey development cycle that would connect people and ideas.

Korraks maapeale tagasi tulles kiidaks ikka kokka ka, Andri tegi suurepärase toidu! Avastasime, et umbes 30 muna on söömata jäänud, niiet andsime siis viimasel tegusal päeval tuld.

***

Returning to Earth for a moment, our chef needs some more praise. Great food, Andri! We discovered 30 uneaten eggs, so we gave it our all on the last day.

Peale pausi panime paika kindlad plaanid ja tegevused, mis on vajalikud, et liiguksime juba visiooni elluviimise poole.

“Koht, kus hakkame koos oma unistusi ellu viima. Keegi ei saa unarusse jääda.”

– Tõnis

***

After the pause we set definite plans for action that are necessary to make our vision reality.

“A place where were are going to make our dreams come true together. Noone is going to be left behind.”

– Tõnis

Meie motoks kujunes selle laagri jooksul teha olulisi asju läbi eluterve suhtumise. Kõik võivad teha tõsist tööd, kuid igaüks ei oska vahepeal ka pisut mängida.

***

During the camp our moto grew out to be doing important things through a healthy attitude. Everyone can work hard, but not all are able to loosen up for a moment and play a little.

Õhtu lõpuks tegime tähtede alla lõkke ja andsime ka Aivarile vahelduseks sõna.

Ning otseloomulikult vaatasime “Jääaeg 3”-e ka lõpuks ära..

***

To wrap up the day we made a fire and Aivar got to talk for a change.

And of course, we finally managed to watch Ice Age 3.

Päeva tsitaat:

“Rikkaks saamine hingeliselt.”

– Aleks

Näeme taas!

***

The quote of the day:

“Getting rich in spirit.”

– Aleks

See you!

9. päev “Tulevik on teel”

Tere, kõik see pere!

Tänane hommikuring läks lahti tohutu entusiasmiga. Kassid läinud, hiirtel pidu — Aivar sõitis vahelduseks omi toimetusi tegema ning meie võtsime seda kui võimalust piire ületama hakata.

Vedasime ennast hommikuringiks õue murule istuma. Teate seda Édouard Manet’ maali “Eine murul”? täpselt selline idüll valitses ka meie keskel. Lõime sünergia, millest Loovik jõudsalt edasi arenema hakkas. Tegime kokkuvõtteid ning liikusime mõtetega juba järgmisele tasemele. Kutsuks seda siniseks etapiks, sest roosad mullid ja kollased päikeserattad meie A1’l muutusid ootamatult sini-valgeks seotud tekstiks.

Me ei loonud enam mitte ainult kontseptsiooni, vaid programmi, mis meie ideid kannaks. Saavutus?

Laagri esimene pool, milles keskendusime suhtele iseendaga, teistega ja grupiga oli läbitud ning nüüd tuli aeg plämaga kokku tõmmata. Vähem juttu, pikem samm 😉

***

Hello you all!

Today’s morning circle started with great enthusiasm. Aivar had to leave for a while to attend to some of his own matters and we took it as a chance to push our boundaries.

We dragged ourselves outside to have the morning circle on the grass. Are you familiar with the Édouard Manet’s painting ” Breakfast on the Grass”? – we had the same exact idyl. We created a synergy through which Loovik started to evolve. We did recaps and achieved a new level with our thoughts. I’d call it the blue stage, because the pink bubbles and lovely pictures of the Sun on our Paper suddenly transformed into a blue & white connected text.

We weren’t only creating a conception but a program that would support our ideas. Achievement, don’t you think?

The first part of the camp – relationships with yourself, others and the group – was over, it was now time to wrap up the tosh. Less talk more action. 😉

Looviku arendus – developing of Loovik

Suurte ettevõtmistega on vahel nii, et tulevikule mõtlemine tabab ootamatult. Kas olla hingega sees või mitte? Kas otsustada enda või grupi heaolu kasuks? Kas olla sees või väljas? Kõik need küsimused kummitavad ikka aeg-ajalt neid, kes tõeliselt hoolivad.

“Me kõik kanname Loovikut enda sees. Niiet kuidas ma saan sellest välja astuda? Ma ei saa endast välja astuda.”

-Meeri

***

It sometimes happens when doing something big that you suddenly find yourself thinking about the future. To put your soul into it or not? What is more important, myself or the wellbeing of the group? Should I be in or out? All of these question occasionally haunt those who really care.

“We all carry Loovik inside ourselves. So how could I step out of it? I can’t step out of myself.”

– Meeri

“Ilusad roosad mõtted kandusid üle sinisteks praktilisteks ideedeks.”

-Aleks

Tundub, et hakkab looma.. Vahelduseks tuli tormi kah ja kes siis ei tahaks vihma ja äikese käes paljalt möllata?

***

“Beautiful pink thoughts transmuted into blue practical ideas.”

– Aleks

It seems like our work is paying off. A breath of fresh air, quite literally, was a nice thunderstorm; who wouldn’t want to run around half-naked in rain and lightning?

Täna ei pidanudki ujuma minema..

Päeva tsitaat:

“Kuigi ma olin puu otsas, oli see väga maapeale toov.”

– Aleks

Järgmise päevani! 😉

***

Going for a swim wasn’t necessary today.

The quote of the day:

“Being up in the tree brought be back down to earth.”

– Aleks

Till tomorrow! 😉

8. päev “Sugulaste kokkutulek”

Tervitused Willoferide poolt!

Hommikul astusin treppidest alla elutuppa ja moment peale minu saabumist keeras Tõnis ennast arvutiekraani ees ja vaatas mulle suurte silmadega otsa küsides, et “MIDA ME SIIS IKKAGI NENDEGA TEEME?”

-Tiina Theresa

Mure oli õigustatud. Kuid sellegipoolest jäid Willoferid rahulikuks, sest kaoses tegutsemine on meile juba tuttav olukord.

Külalised saabusid ja võtsime neid vastu hommikuringiga. Seltskond jagas üht eredamat kogemust eilsest ja sellega oli päev sisse juhatatud.

***

Greeting from the Willofers!

In the morning when I had just stepped down the stairs and entered the living room, Tõnis raised his eyes from the computer and turned towards me asking “BUT WHAT ON EARTH ARE WE GOING TO DO WITH THEM?”

– Tiina Theresa

The anxiety was justified. But we stayed calm because working in chaos was something we are already quite familiar with.

The guests arrived and we greeted them with our usual morning circle. Everyone took a moment to share one of their brightest memories from the previous day.

Tutvustasime ennast, oma rolli ühiskonnas ja Looviku põhimõtteid. Rääkisime, kuhu me oleme jõudnud ja milleni pürgime. Inimesed samastusid probleemidega, mis meie arvates haridussüsteemis esinevad ning mille ajendil me üldse oma tegevust alustasime. Sellest äratundmisest drive‘ituna, olid kõik külalised kohe haaratud. Ühise väljakutse pinnalt loodi elav arutelu haridusuuenduse arengut pärssivatest probleemidest, millest kõige domineerivam oli “kuidas mõõta noore inimese mentaalset ja empaatilist arengut?”

***

We started with introducing ourselves, our role in the society and the principles of Loovik. We talked about how far we’ve come and what we are striving towards. People related to the problems that we had brought out about the discourse of the Estonian educational system and what motivated us to start our project. Driven by the recognition, the guests were immediately engaged and ready to contribute. This sparked a conversation about the challenges we are facing when renewing our current educational system. The question that came up the most was how to measure the mental and empathic development of a young individual.

Töötubades tegime läbi kaks harjutust: silma vaatamine ja meditatsioon, mis viis inimesed kokku oma lapsepõlve minaga. Jagati muljeid, kuidas esimene murdis intiimsesse ruumi, luues inimestevahelist usaldust ja avatust. Oma lapseea ja -koduga kohtumine tekitas siirast rõõmu ja soojust.


***

During the workshops we did two exercises: the Gazing Into The Eyes and Meditation, which took the people back to meet with their childhood selves. Thoughts were shared how the first exercise broke down the gates of intimate space while creating trust and openness between people. Meeting their little selves and their old homes made the people feel genuine happiness and warmth.

Silmavaatamine

The gazing into the eyes

Meditatsioon

Meditation

Külalistepäevale pani punkti kokkuvõttev juturing, kus anti tagasisidet toimunule. Nii Willoferide kui ka külaste sõnavõttudest oli tunda revolutsiooni hõngu. Me oleme uus põlvkond, kes kannab edasi vana põlvkonna missiooni, ainult et uues kontekstis ning veelgi jõulisemalt.

“Sumin on juba päris vali. Revolutsiooni maitset on tunda. Globaalselt on midagi toimumas ja meie oleme selle osa.”

– Aleks

Teiseks tunnetasime, et me mitte ei korraldanud külalistepäeva, vaid sugulaste kokkutuleku. Nad mitte ei ole võõrad, vaid meie sõbrad, nõustajad ja toetajad.

***

The day ended with a circle of reflection, revolution was felt within the Willofers as well as the guests. We are the new generation that carries on the mission of the old generation in a new and more powerful form.

The buzz is loud enough already. I can taste a revolution. Something is happening globally and we are part of it.

-Alex

We also felt as though we hadn’t just invited people over, but a family reunion; that they weren’t strangers, but our friends, counselors and supporters.

Inimesed olid ekstaasis meie toimetustest. Tunnetati ära, et väärtused ühtivad ja, et oleme liikumas jõudsalt oma eesmärgi poole. Tänati meid ja meie neid.

Tänulikkus, uhkus ja usaldus.

“Mul ei ole vaja enam päästikule vajutada. Protsess töötab iseenesest.”

-Aivar

Soovitusi andis meile Emma: “Jagage ja looge. Jagage taas ja looge veelgi! Ärge hoidke ainult endale!”

***

The people were ecstatic when they realized that we value the same things as they do and that we are going somewhere far.

Last but not least there was a circle of gratitude where we thanked the visitors and vice versa. Gratefulness, pride and faith – these three adjectives were the ones to stand out when Willofers were being described.

I have no need to pull the trigger anymore. The process is working.

-Aivar

Advise from Emma: “Share and create. Share again and create and more! Don’t keep it to yourselves!”

“Kohtume järgmisel aastal.”

– Anneli

Täname kõiki, kes leidsid aega ja huvi, et meiega üks päev veeta!

-Willoferid

Willoferid võtsid ülejäänud päeva vabaks.

Puuronimisklubi läks ja roniski kuuse otsa. Enda üle oldi uhked, sest varem pole nii kõrgemale ronitud ja sai tunda “looduse karuselli”, kui tuul kuuse latva kõigutas. Teised käisid ja värskendasid end järves.

Tuduaeg, head ööd!

***

“We shall meet again next year”

-Anneli

We are grateful to everyone who took the time to spend the day with us!

-Willofers

Willofers took the rest of the day off.

The three tree climbing enthusiasts went to conquer a twenty-meter high spruce. They felt the carousel of nature, sitting up there, gently swinging from side to side, a soft breeze caressing their skin. The others decided to refresh themselves in a soothing water of the lake nearby.

Time for sleepies, good night!