Viis pedagoogikat

I Maria Montessori õpetus

Montessori koolkond tegeleb lapsekeskse pedagoogikaga, mille loojaks oli 1906ndal aastal itaalia teadlane ja füüsik Maria Montessori. Kasvatusmetoodika on teaduspõhine ning selle aluseks on pikaajaline vaatlus ning tulemuste analüüs.

Maria Montessori jälgis aastaid põhjalikult laste arenemise ja kasvamise kulgu, mille käigus jagas ta lapse arengu neljaks etapiks:

Varane lapsepõlv (0–6 aastat), mille jooksul luuakse põhi kogu isiksusele. 0–3-aastase lapse füüsilist ja psüühilist arengut ei ole võimalik eraldiseisvana käsitleda, füüsiline areng järgneb psüühilisele.
3.–6. eluaastal tõuseb esile füüsilise iseseisvumise tähtsus.
Eluaastad 6–12 tähistavad intellektuaalse iseseisvumise aega.
Eluaastad 12–18 on sotsiaalse ja majandusliku iseseisvumise aeg.
Eluaastad 18–24 on psüühilise iseseisvumise aeg, mil kinnistub kõik eelnevatel etappidel omandatu.

( Eesti Montessori Ühing: https://www.montessorieesti.ee/et/montessori/pedagoogika/neli-arenguetappi )

Montessori pedagoogika on üles ehitatud selliselt, et kool/lasteaed ja sealsed tegevused toetaks lapse käesolevat arenguetappi. Montessori pedagoogikal on 10 põhimõtet, millest iseloomulikumad on välja toodud järgnevalt:

Oluline on luua lapses turvatunne. See aitab lapsel uurida, avastada ja maailmas orienteeruda. Turva tunde tekkimiseks on oluline, et igal asjal oleks oma koht ning rutiinsed tegevused toimuksid alati õigel ajal.
Ettevalmistatud keskkond ning ligipääs eakohastele tegevustele. Keskkond peab olema lihtne esteetiline ja korrapärane, see aitab kaasa sisemise rahu ja korrapära tekkimisele ning aitab isiksusel rahulikult areneda. Selline keskkond kujundatakse lapse vajaduste järgi nt. lauad ja toolid väikesed, et lapsel oleks ülevaade maailmas toimuvast.
Lapse jälgimine ilma ootuste ja eeldusteta “Aita mul seda ise teha”. On oluline, et lapsele on loodud võimalused iseseisvalt asjade tegemiseks ehk lapsevanem loob vajalikud tingimused arenemiseks. See annab lapsele saavutustunde ning võimaluse olla parim versioon endast ning uusi väljakutseid vastu võtta.
Lapse kaasamine igapäeva tegevustesse. See arendab paremat maailmatunnetust ning osavõtlikust. Tänu nendele kogemustele oskab ta hilisemas elus langetada paremaid otsuseid.
Vabadus liikuda — terve keha, terve vaim.
Reaalne maailm fantaasiamaalilma asemel. 6-9 aastane lapse maailmas ei ole reaalsus ja ebareaalsus selgelt eristatavad ning selleks, et laps looks elutervemaid seoseid maailma tunnetamisel on oluline tutvustada talle maailma ja loodust ning selgitada päris elu ning siin toimivaid jõude ja seadusi.
Reeglid, distsipliin ning austus teiste inimeste suhtes. Kõrge distsipliin tagab teiste inimeste otsuste austusamise hilisemas elus.

Kümne printsiibi kohta saab täpsemalt lugeda siit: https://www.montessorieesti.ee/et/blogi/kodus/151-10-montessori-pohimotet

Kuna lapse arengut tuleb käsitleda terviklikuna (laps areneb ise pidevalt katsetades ning eksides), ei ole lapsevanemal õigust ega vajadust sekkuda lapse loomulikku õppimisprotsessi. Lapsevanema ülesanne on kujundada kasvava inimese keskkonda ning suunata tema tegevusi vastavalt arengufaasile.
Lapsevaatluses on 6 etappi:
1. Vaatlemine
2. Andmete kogumine
3. Andmete analüüs
4. Järeldusele jõudmine
5. Järeldus(t)e kohaselt tegutsemine
6. Taaskord vaatlemine
Montessori pedagoogikas on ülioluline lapse sisemine motivatsioon ja keskendumine. Lapse keskendumist peetakse pühaks.